7. mai

Läksime tööle ja boss tahtis meiega rääkida. Ütles, kui ei sobi nii, et üks teeb ühte ja teine hoopis teist tööd, siis uks on seal.

Panime siis lõiget tööjuurest peale lõunat, läksime netti et uut tööd otsida ja niii.. leidsime esimese eestlase Taavi siit, kes meie tuju üleval hoidis ja dzõuki viskas. ja õhtul koju jõudes ütles meile Kalapoeg, et pakkigem meie oma asjad ja mingem hotelli bossi jutule. JAH, ta tahtis meid samal päeval tänavale saata!!!!
Läksime hotelli ja teda seal polnud.. Käisime siis veel tööd otsimas, aga siin on nõme see, et hotellides on vaja ankeedid täita ja need on nii pikad! Ja kui kunagi neid täitsime, paar nädalat tagasi, siis see ei tähenda, et nad vastavad meile.. siiani pole keegi helistanud vms.

Läksime siis õhtupoole uuesti hotelli ja rääkisime meie madalaima bossiga ja see küsis, et mis juhtus, et me töölt minema läksime, ilma et talle ütlesime. WTF, teda polnud päeval töölgi! Ja siis üks tsikk küsis, et kas me lähme homme Eestisse tagasi :D Me tahtsime küsida, et kas ta on kunagi lennukiga sõitnud ja teab, et asjad ei käi nii kiirelt, et mõte tuleb ja tunni aja pärast lendan :D

Ja siis ütlesimegi, et mis me seal tööl vahime ja hakkame peale kella 4ja õhtul tööd ja elukohta otsima vää.. Mille peale tema küsis, et kas me 4 tunniga leidsime omale uue elu! ON JULTUMUST!! Siis ta helistas bossile, et see tuleks sinna meiega rääkima.. aga boss ei tulnud.. ta kardab selliseid asju vist.. helistas parem ja ütles, et meil on aega 3 päeva välja kolida..

Ühel hetkel julges Taavi öelda seda, mida ta eelmisel päeval juba kaua mõelnud oli. Seda, et ma olen niii Gwyneth Partlow`i moodi. :D

Õhtul Taavi juurest tulles ja kodutrepist üles tulles tegime veel nalja, et missiis kui meie kohvrid nüüd katusel on :D Köögiust avades nägime aga midagi palju hullemat.. KÕIK meie asjad MEIE toast olid visatud kööki sinna diivani peale, kus haisukott vanasti magas. (Naera veel onju teiste üle..) Ja nii oligi.. nii me magasime oma esimese kõige hullema öö ja hommikul käisime külma duši all (rumeenlased käisid õhtul vannis jälle ju ja kuna öösel päikest pole, siis pole ka sooja vett (Y)) ja nüüd lähme siis vist tööd otsima.. meil vaid kaks päeva jäänud.. Ja küsime, et kas saame ikka nende 4 ja poole päeva eest palka kaaa!!! Niisama niigi vahtisime siin kaks nädalat..

Ja iialgi ei tea, mis homme juhtuda võib..

Täpsemalt Taaviga kohtumisest.
Saime tööjuurest oma ettekandjatena töötatud päevade eest tseki ja tahtsime pangas seda välja võtta. Millegipärast läksime me mingisse lambikohapeal olevasse panka ja panga ees mina kuulen, et keegi ütleb „kahekümne kaheksandal juunil” EESTI KEELES! Küsin Sirtcult, et kas ta ka kuulis.. jaaa, aga ta arvas ka, et kujutab ette :D Vaatasime siis, et kaugemal oli rõdul üks noormees ja rääkis telefoniga.. eesti keeles. Läksime talle rõdu alla ja see ütles „haaai göörls!”, meie vastu „tere!” tema:”ei ole võimalik... oota, ma helistan Sulle pärast tagasi, ma kohtusin kahe eesti neiuga just!!!!” :D

Ja nii me läksimegi netipunkti ja õhtul tema juurde rummi ja pisangi jooma ja maaaaasikaid (superhead olid!) sööma ja nii.. siis me ei teadnud veel midagi, et meid peaaegu õues oldi sunnitud magama panema :D

8. mai

Öösel juba avastasime, et meie tööriided on kadunud. RAUDSELT panime need kokku ja kilekotti.. aga need olid kadunud!!

Hommikul kui me veel magasime, oli Taavi juba helistanud ja ootas, millal meiega randa minna. Aga õkõõõu, see oli tormipäev! Päeval sadas ja müristas nii, et majad värisesid, vesi tänavatel voolas konkreetselt ojadena,

vahepeal sai julma rahet ka. Just siis kui meie Taaviga poes olime ja kartuleid-arbuuse-jooke ostsime. Nii me seal poe katuse all vahtisime seda möllu õues..

Taavi juurde jõudes keerasime piibu- ja rummikraanid lahti, sõime arbuusi ja Taavi hakkas meile praekartuleid singiga praadima. Nämma.. enam me ei taha Eestisse tulla, et süüa.. :D

9. mai

Mõtlesime, et piibul võiksid ikka rattad ka all olla. Nõme on seda koguaeg nihutada.. eriti veel nüüd, kui see eeli-eeli koos seisab (kukkus maha ja purusssh ju :D)

Mäkis käisime lõunatamas ka.. võtsime mõlemad kaks burxi ja pidime ootama jääma, sest burksid polnud valmis. Kui burxid valmis said, siis tädi küsis, et kas oli ikka kaks juustukat ja kanakas. Ma ütlesin et jaa.. aga tema pani meile mõlemale topeltburgerid :D Nii me saimegi kolm burksi.. ja oioi, kui halb oli olla pärast :S Burksivõistlustele me küll ei lähe :D

Ja õhtul läksime Taaviga kokku saama. Taavi sõidab öösel Hispaaniasse minema, sest talle ei meeldi siin Küprosel.. või Ayia Napas. Ta ei ole otsustanud veel kummas :)

Meil oli aega kolm päeva kohtuda.. (meie lähme homme Paphosesse ja tema siis üldse lahkub riigist) ja me nii lampi tutvusime temaga.. mingi saatusevärk vist :)

Crazy (Senior) Frog oli ikka hullumaja! Saime oma tasuta sex on the beachid joodud, saime tantsitud, saime akvaariumist brittide jooki juua, saime üleni ise ka joogisteks (riided, juuksed, minu erkroosad kingad jne). Aga lahe oli ikkagi! Nii julma pidu pole minu silmad veel näinud.. Eestis võiks ka selline klubi olla.. me peame vist tegema ;)

Öösel tekkis hull piibunälg, kui me järgmisesse kohta jooke pidime tooma minema ja piibutajaid tänjaval nägime. Nii siis oli vaja koju minna ja seal ka natuke trallida – tagasi teha nendele hulludele rumeenlastele!

Ei läinudki kaua, kui meie kodus peale joodud rumm hakkas veel rohkem meile gravitatsioonijõudu meenutama ja piip kammis ka hästi.. igaljuhul.. tuli üks umbkeelsetest eitedest oma toast välja, avas meie garaažiukse ja tegi „tsss!” Aga huika! Me ikka vaiksemaks ei võtnud ju :D

Läksime siis uuesti linnapeale, aga kell 3 öösel olid kõik klubid-pubid kinni juba. Mis sest, et mu uued kingad olid juba jalad katki hõõrunud, oli meil ju ikkagi vaja minna krõpsu jahile teise linna otsa :D
Sõime siis bakery poe ees oma Doritosi

ja üks auto peatus, mis meist mitumiut korda mööda sõitnud oli. Kuut küsis, et kust me pärit oleme. Mina ütlesin, et „from russia!” Ja ei möödunud sekunditki kui tulid mingid kaks 50aastast meest ja hakkasid meie käest uurima, et kus me elame ja kus töötame ja õpime ja miks me kolm nädalat puhkame Ayia Napas :D Lõpuks utli välja, et üks kutt oli Albaaniast ja teine Egiptusest. Kui ütlesin, et õpin koolis telekommi, siis egiptlane ütles, et tema on ka selle eriala lõpetanud ja teemat jätkus veel oi kui kauaks :S Lõpuks tahtsin Sirtcule juba „paidjom!” öelda ja minema minna, aga nad ise mõistsid, et on aeg minna, kui me nendega hotelli VIIMAST õhtut seal linnas veetma minna ei taha :D

Hakkasime meiegi siis kodupoole minema ja üks auto peatus ja mees selle sees ütles „privet!” Ta olevat kuulnud, kudais me meestega seletasime, et venelannad oleme :D Me panime aga jooksu.. koju.. magama.. KÖÖKI :D

Natuke asju, mis rumeenlastele kättemaksuks tegime:

1) jõime nende vee külmakapist ära ja panime pudelisse kraanivee. Loodame, et võttis neil ikka põhja maha :D

2) Varastasime lambipirni ära, mille me suht viimasel põeval ostsime ja peitsime selle oma käekotti ära. Õhtul koju tulles vaatasime, et hehee, neil on uus pirn ostetud. Aga järgmisel hommikul vaatasin, et mu käekott on kuidagi sassis.. ja pirn kadunud. Nummikad on nad! Loodame, et nemad minu mp3ka juhet ära ei varastanud, kakapead!

3) Sirtc joonistas huulepulgaga peeglile kurva smaili. :D

10. mai

Hommikul kell oli jubesitt tõusta. Me saime eile magama alles peale nelja ja köögis magamine pole ikka see õige. Kell 8 läks juba meie buss Ayia Napast Larnakasse. Seal meil joppas nii hullult, et leidsime esimese minutiga TravelExpressi meie ees seismast ja saime kohe otse Limassoli. Suurepärane loodus! Need mäed ja Vahemeri.. Õumaikaad. See oli tõepoolest õmeizing! Limassolis istusime ümber ja saime kohe Paphosesse ka. Nii, et kell 11 kohtusime juba Maile ja Janisega.

Kilomeetreid kokku: 56 + 69 + 75 Ja nii suur see saar ongi.. Nii palju ongi vaja, et teise saare otsa saada ;)

Maile tahtis hullult praktiseerida oma küünetehniku eriala ja tegi mulle ülinumpsikud küünemaalingud. Tasuta mõistagi. Sõime kohalikku toitu

Tegime veel piipu. Saime oma toa kätte.. täiesti uskumatult ilus kodu on neil siin!

Käisime veel õhtul linnapeal mersuga (on küll superilus) tiirutamas ja kohvikus milkshake`i joomas.

Mmmm. Tegime ohtralt piibu, sõime Janis`e tehtud vapustavalt head hiina toitu.

Öösel tegime veel Janise ja Mailega pisikese jäätise ja muidu ringi rallimise tuuri linna peal ja olime muidu lahedad :)

11. mai EMADEPÄEV

Hommikul ärkasime selle peale, et Maile tuli kell 1 (!!!) meid üles äratama, et nüüd peame vanaema juurde sööma minema, See on siin iganädalane värk. Peale söömingut, kus meid niiii hästi vastu võeti ja kus proovisime lambaliha (Eestis on see öäääk ja hotellis oli ka), mis oli niii kuradi hea, et hakka või lambasöödikuks! Peale seda läksime siis Janise maja juurde virsikuraksu ja siis mägedesse. Ennem aga murakaraksu - kusjuures väga head olid ja mõnusalt värvisid kogu suu lillaks :D Ja banaaane tahtsime ka varastada, aga need olid toored. Aga vähemalt banaanipuudest saime pilte

Nende siniste kottide sees ongi banaanid.. Ei tea, miks. niiskuse pärast ehk..

Käisime mungakloostris, kirikus, mere ääres korduvalt, et maailma ilusaimaid randasid näha, banaanipuid piiluda jne. See linn või pigem see linn JA selle ümbrus on õmeiiiiizing! Ei ole sõnu lihtsalt.. ja iga sekund, mis me siin veedame, veenab meid selle kõige ilus veeeel enam!

Kodus tegime kahe piibuga (jaaa, Janis otsis enda oma ka välja ja parandas selle ära) verandal piipu ja sõime ja rääkisime niisama. Õhtuhakul (kusjuures ekskurssijal olime kuskil 5 tundi.. niiet suht õhtul jõudsimegi alles koju :D) vaatasime veel filmi ja tegime VEEL piipu. Janis avastas taas piibuvõlu vist :D

Õhtul läksime linnapeale klubitama. Water Hole`i. Kogemata saime vale joogi – Grasshopper. Mmm, see oli sama maistega nagu Balbiino piparmündi-šokolaadi jäätis. Absoluutselt polnud alkomaitset ja mmm, kui hea see oli! Esimeseks joogiks valitud SOTB ei olegi enam mu lemmik vist, olgugi, et seda serveeriti mulle hullude garneeringutega ja säraküünlaga..

Klubist tagasitulles tegi Janis väikese peatuse supermarketis ja tagasi tuli autosse kirsitubakaga :D Me naersime kõhud kõveras, et KEEGI on sõltlane vist :D (Päeval sai meie kirsikas otsa ja kui ta piipu tegema hakkas, sai ainult natuke kirssi koos õunaga :))

Oh, ma armastan seda kohta!! Nüüd oleme veendunud, et see oligi nii ette määratud.

PS! Eestlased HOIAVAD ikka väljamaal vägagi kokku.. ja siinsed inimesed on nii eelarvamuste vabad ja siirad. Vanaema juures ei uurinud keegi, kes me sellised oleme ja mis õigusega sinna lõunasöögile läksime.