Laupäev 26.04.08
Öösel absoluutselt magada ei saanud, sest kui meie korterikaaslased õhtul koju tulid, siis kukkusid aga pidutsema (sellepärast vist, et ükspäev me läpparist kõvasti mussi kuulasime :D kujutage nüüd ette, kui kõva mussi läppar suudab tekitada :D). Öösel ärkasin mitu korda üles, aga need ikka veel läbutasid. Ema ja poeg ja mingi meesterahva hääl oli veel.
(Tegelt ma magan siin üldse äärmiselt halvasti. Kuulen iga prõksu ja värki. Need naabrid meil ka ei hoia tagasi uste paugustamistega. Meie ja nende toa vahel on vannituba/wc ja seal nad käivad võidu vist.. Aga jah. Mitmeidmitmeid kordi öö jooksul ärkan üles.. ja mida hommiku poole, seda rohkem. Hetkel pole veel see magamatus tervisele käima hakanud, aga eks seda varsti näha ole, kui 6st vaja ärgata, et tööle minna ja nii..)
Hommikul ärgates ja mitte välja puhanud olekus kööki minnes nägime, et mingi kutt magas meil diivani peal..
Hommikul ärgates oli jälle kindel, et läheme peale lõunasööki randa, sest ilm oli imeline, kuigi mr Bambos ütles, et vihma sajab õhtul.. no et siis meil pole palav töötada.
Päike sillerdas taevas ja rand oli paksult kodanikke täis. Üks briti tsikk rääkis telefonis, et see koht siin on parim koht in the world. Meie selles muidugi nii kindlad polnud, sest täiuslikkusest oli puudu ju valge liiv! Sellest hoolimata läksime suplema. Lained olid nii kõrged, et oleks saanud vabalt surfata.. kuna meil selleks vajalik varustus puudus, siis otsustasime niisama lainetes hullata. Mõni laine oli nii suure jõuga, et oleks meid koguni ära uputanud. Nalja sai jälle rohkem kui rubla eest!
Rannast koju tulles nägime, et kellegi spordikottt/kohver oli meil köögis. Ja palju paari jalanõusid, mis haisesid nii kõvasti, et tuppa sisse tulles oleks pikali kukkunud.
Hiljem piibutades (köögis täidan piipu) tuli see haisukotist kutt end tutvustama ja minuga tutvuma. Nime jälle ei mäleta, mingi tsurka oli.
Aga meie pervost naabripoiss oli ka kohe nii elav (töö juures on ta ka eriline edvistaja, karjub ja värki koguaeg, aga kodus on vait kui sukk – ema käpa all vist) ja viskas kildu ja uuris, et miks ma ikka sigaretti ei suitseta ja et miks vessar ikka parem on. Jajah.
Päeva poole selgus, et me siiski ei või teksadega õhtul tööl olla.. saime mingid eriti rõvedad seelikud. Mida tund edasi, seda rohkem me kahetsesime, et me Bambose palvega nõustusime. Kuna olime nii palju wifit siit otsinud ja mitte ühtegi leidnud, mis ilma paroolita oleks ja töötaks ka, siis otsustasime peale nädalat siinveedetud aega netipunkti minna. Uskumatu, kui kiiresti aeg lendab, kui netis nii palju asju vaja teha on :D Sain Marise ja Kaisaga paar sõna räägitud (mina ei tea, miks Silkut ja minu teisi pereliikmeid siis msnis pole, kui ma netis käin :S) ja orksi pilte visatud. Orksis käies selgus muidugi palju huvitavaid uudiseid, mis eestis toimub ja nii :D
Netipunktist koju minnes jäi meie teele peaväljak, kus eriti palju ilutulestikku lasti. Ja tuletõrjeauto oli seal ja palju tossu.. Lähemale jõudes selgus, et neil on täna hoopis jaanipäev vist.. Keset linna oli eriti suur lõke tehtud ja kõik vahtisid oma (sära)küünalde, paugutajate ja muude viguritega ümber tule. Imelik.
Peale netitamist tahtsime mäkki külastada, aga selgus, et see on juba kinni pandud ja pidime olude sunnil BURGER KINGi külastama, sest me ei saanud terveks ööks tühjade kõhtudega tööle minna juu!! Olime burxidega poolel teel koju kui ma tundsin, et keegi sülitas näkku mulle. Sirtcule ka vist.. Ja ei läinudki kaua, kui avastasime, et see „sülg” oli hoopis vihm. ESIMENE :)
Vahepeal helistas Marina mulle. Küsis, et mis teen ja et kas rullitama lähme vä. Kahjuks ma pidin teda kurvastama teatega, et ma ei ela Eestis enam.. :D
Kodus viskasime oma rõvedad hilbud selga ja läksime tööle. Üritus oli siis mingitele tähtsatele hotelli tegelastele ja meie hotelliketi omaniku tuttavatele jne. Niisiis olid kõik kursis teenindusstandarditega ja meie koolitusel ainult irvitasime, sest olime kindlad, et meie seda tööd ei tee enam eales :D
Kell 23 alustasime, natuke voltisime salfakaid ja käisime kell 12 kirikus küünlaid süütamas. See oli seal julm. Kõikidel väikelastel (suurtel ka) olid küünlad käes ja ootasid Jeesust vist kiriku ees. (Kusjuures lõpuks ma ei saanud ikkagi aru, keda kõik ootasid õues..) Lastest möödusime nii, et hoidsime oma patse kinni, et meie sonkse ära ei põletataks.
Tagasi restosse minnes hakkas kogu triangel pihta: jooksime nagu segased 4 ringi, vahel ei teadnud, kas üldse suundki õige on. Veinid ja veed ja karastusjoogid baarist. Otsustasime lõpuks Sirtcuga köögikatadeks hakata ja sättisime neid rökaseid nõusid köögis. See töö on ikka ropp! Ennem töötaks sigalas kui siin..
Öösel, kui kõik koristatud oli ja resto hommikusöögiks valmis sai, saime veits süüa ja kolmest olime juba kodus. Aga see 4 tundi ettekandjana töötada.. õeh.. hullumaja! Aga enne kui koju läksime, ütles waitresside supervisor Maria, et see pole veel midagi.. võrreldes homsega!
Mõtlesime, et see ei ole võimalik..
Pühapäev 27.04.08
Hommikul 11 ajal ärkasin selle peale, et kirikukellad jälle hullult kaua kolisesid ja mingid trummid mängisid. Mitu tundi! See munadepüha on siin ikka eriti spets sündmus.
Olime sitaks kaua jooksnud seal jookide ja värkidega, kui kella vaadates avastasin, et ainult 20 minni on möödunud meie saabumisest :) ilus!
Üritasin end igal võimalikul viisil köögi unustada, nõusid poleerima või sättima, aga ikka ja jälle keegi leidis mu ja palus appi teenindama.
Pidin elus esimest korda veini serveerima ja ülllaülla, et see oli meie hotelli manager. Aga ma sain vist hakkama.. sest ta naine oli küll nii sõbralik ja naeratas sajaga :)
Aga see oli ka ainuke positiivne asi tänase päeva juures. Vahepeal tahtsin juba nutma hakata ja Eestisse tagasi minna. Seal polnud meil iial nii kole elu, kui siin viimased kaks päeva olnud on. Miks me küll nõustusime abistama. Ei tea.. Aga Sirtuga jõudsime järeldusele, et enne läheme me oma keha müüma, kui töötame kuskil ettekandjatena!!! :) Esimene töö on palju puhtam ju :D
Igaljuhul olime juba poole päeva peal veendunud, et see on meie esimene ja viimane vastutulemine Bambose palvetele. Ja samuti oli viimane kord töötada ettekandjana. Lõpuks virisesid seal kõik.. ka need uued tsikid, kes meiega koolitusel käivad ja alles alustasid seda nüri tööd.
Lõpuks saime ka meie süüa peaaegu kõiki neid toite, mida täna külalisedki sõid ja siis juba koju.. lõpuks! Aga enne seda nägime meiega ühel koolitusel käivat Zoli (kutt, kes oma katkiseid sokke eksponeerib ja auale topib ja niisama nõme on), kes oli eriti vaimustuses, kui meid ettekandjate riietusega nägi. Tegi mingeid haigeid ja ENDA meelest vaimukaid nalju, aga noh.. :D
Jah, oli küll sada korda hullem kui eilne üliõudne õhtu!
Kodus. Sirtcu magab JÄLLE – ta on unekott!! Koguaeg magab aint! Ja mina kuulan Sulo laule ja puhkan jalgu.. õuest kuuldub ikka veel trummipõrinat ja kirikukellasid.
Peaks tegema nüüd ühe piibu, siis ärkaks Sirtc ka üles ja värki :)
Õhtul tegime väikse mäkiringi jälle, sest meil on õhtusöök kell 5 ja õhtuks läheb juba kõht tühjaks. Ja kuna söök on siin gigakallis, siis 1 eurone juustuburx on asendamatu! :D Eestisse tagasitulles tuleme 5 korda suurematena :D Aga mis siis, vähemalt sai täisväärtuslikku elu elada ;)
Esmaspäev 28.04.08
Ootasime hommikul 26 minutit, et wcsse saada. Need tsurkad elavadki seal vist. Üks kõik mis ajal me ärkame, ikka on wc kinni. Päris vähe ajab närvi ju! Ja nende Ungari või Slovakkia (me pole veel aru saanud, mis rahvusest nad on) keel hakkab ka päris pinda käima juba.
Hommikul jätkus see kirikukellade värk. Juba kolmas päev! Küll on toredad ülestõusmispühad siin ikka :S
Käisime sidruniraksus jälle ja seekord sattusime nii hoogu, et varastasime kogunisti 4 sidrunit, sest avastasime e t tee oma poes ikka päris kallis ja sidrunivesi on odavam :D
Ja siis juba randa.. jälle. Teel sinna poole hakkas õudselt külm, täna oli veel eritii külm tuul! Saareelu on sellepärast jubemõnna, et alati on tuul ja palavust seetõttu vähem, aga tänane oli küll kohe eriti julm. Tibutagi oli seljas, kui randa läksime. Rannas liiva tuiskas hullult ja kõik kohad olid liiva täis. Jah, suu ja silmad ka! Isegi päikeseprilli alla tuiskas :D Rannas oleks täna jälle mehele saanud. Mingi kohalik päss tuli Sirtcuga mesijuttu ajama, samal ajal kui mina rätik näopeal päiekst võtsin ja irnusin :D Kutt küsis pärast veel minu käest ka üle, et kas me töötame või holideitame siin. Ütleme alati kõigile, et oleme puhkusel. Sest kskord ütlesin, mingi teisel päeval, ühele kutile, et me elame siin ja ta ütles kohe, et sel juhul ta ei käi meile pinda :D Jama ju. Tasuta joogikuponge tahaks ju ikkagi! :D Neid meil nädala ajaga ikka üsna palju kogunenud ;)
See meenus ka veel, et ükspäev olime netiotsingutel linna peal ja istusime suvalise äärekivipeal ja otsisime wifit kui üks auto peatus ja kutid küsisid, et ega me Limassoli ei lähe. Ütlesime, et ei ja nad küsisid, et äkki lähme siis nendega koos :D Ja kui jälle eitava vastuse said, siis uurisid, et kuhu poole see jääda võib :D Järgmise eitava vastuse järel sõitsid nad minema ja järgmine auto, mis 2 seki pärast tuli, peatus ja üks mees küsis, et miks ma ei naerata :D JA hakkas sebima hullult. Et ma ikka ta autosse läheks ja juttu räägiks.. kui eitava vastuse sai siis küsis, et kas ma kardan kidnappimist :D Igaljuhul kaua ta seal jutustas ja siis saatsime ta minema. Pärast muidugi kahetsesime.. Auto oli ju ilus (loe: tutikas S-klassi merss) ja mehel polnud ka viga. Nüüd siis teame, kuidas mehi leida – istume aga äärekivil Sirtcu roosa läppariga ja ootame :D
Sellest oleme ka õudselt tüdinud, et me mäe otsas elame. Alati peale toekat söögikorda või mäkis käimist on juba raske põrgukuumusega mäest üles ronida. Mis sest, et me elame peatänaval ja kõik on käe-jala juures.. aga ikkagi! :D
Ja meie ei tea noh.. Meie naabrid lähevad hommikul 7st tööle ja tulevad alles nõks enne 23e. Teevad vist hotellis sitaks ületunde, et rikkaks saada vms. See haisukott ka nüüd päevad läbi kadunud. Täna ta sai vist aru, et ta papud haisevad ja oli need rõdule visanud. Aga väike juustuving on ikka toas :S
(Tänaval nägime meie pervost kutti, ta käib mingite pauside ajal kodus, ja see jälle teretas ja värki.. ikka teine inimene kohe, kui ema läheduses pole.)
Kusjuures kuti ema rotib tööjuurest ikka sitaks asju! Terve vannituba (vanni ääred, wcpoti loputuskasti pealne, kraanikausi äärne, peeglilaud) on igasugu šampoone, palsameid ja värke täis. Küll Gucci ja küll Versace`i omi. Ja muidugi meie hotelli logoga seebid ja suhkrud ja värgid ka siin igal sammul näha :D Aga äge, vähemalt me ei pea neid asju ostma, mutt kõik rotib ise ja varustab meid! :D
Teisipäev 29.04.08
Hea muidugi, et Eestis muretsetakse selle üle, et ma siin liiga palju ei magaks. Maris helistas südaöösel ja tahtis lihtsalt mu häält kuulda, einoo tänks, et magada lased! :D
Algas taas koolitusnädal. Hommikul koolitusele minnes oleksime peaaegu ära külmunud. Vot tak, see mees seal rannas, kes ütles et homne päev tuleb ilusam, valetas. Jubeäge oleks küll, kui terve suvi olekski selline külm :D Me sulejopesid veel ei ostnud, aga plaanime küll :D
Päeva sõna: NOSTOS!
Andreas päris selle kohta, et kas võõras riigis olles hakkad rohkem oma Isamaad hindama. Vastus oli kõigil JAH! ;)
Koolitus ise oli äge, nagu alati. See päev kulus meil veini peale – „A Meal Without A Wine Is Like Day Without Rain.. in your countries” (originaalis „Day Without Sun”) ;). Päev otsa õppisime palju huvitavat veinidest. Andrease boss käis ka kontrollimas, kuidas ta koolitusi peab ja segas vahele koguaeg. Me Sirtcuga juba ootasime tema teisest sealoldud minutist saadik, millal ta ära läheb. Ma vihkan endiselt vanasid inimesi :S
Saime teada, mida tähendab prantsuse paradoks (mehed peaksid jooma päevas 2 ja naised ühe klaasi punast veini, et vähendada kuni 60% südamehaiguste riski) ja kuidas maitsta
veini (vaata värvi; vaata „veepiiskasid; nuusuta! Aga ÄRA LOKSUTA!; loksuta; nuusuta jälle.. on ju teine lõhn?; ja siis alles proovi. Punane vein vajab peale avamist paar tundi hingamiseks aega, nii et pole mõtet kohe jooma hakata. Valgega on nii, et mida noorem, seda parem. Valget tuleb hoida temperatuuril 6-12C ja punast toatemperetuuril st 16-18C. Selle peale meie kohe ütlesime, et Eestis on toas -5, mida teha :D Ja Põltsamaa Tetra pakendis olevaid veine mainisime ka.. ja nalja sai jälle kõvasti, aga selgus ka, et need kõlbavad vaid söögitegemiseks :) Saime ka teada, et nii punast kui ka valget veini tehakse ka tumedatest viinamarjadest. Kui neid puuvilja „nahkasid” kauem sees hoida, siis annavad need punase värvi ;)
Andreas rääkis, kuidas tal on kodus veinikapp, kuhu mahub 170 veinipudelit ja ta hoiab seal veine kuni 5aastani ja siis hakkab neid vanemaid jooma. Mõtlesime Sirtcuga, et peaks ka tegema nii ;) Ahjaa, Andreas lubas homseks tuua mingi eluhea dessertveini. ;)) Koolituse päeva lõpus muidugi maitsesime nii punast (MATARO) kui valget (XINISTER) kohalikku veini, aga minu veinilembus ei löönud ka siis lõkkele, niisiis viskasin peale maitsemist kõik veinid aknast alla :D Sirtc üritas ka pärast, aga viskas kõik PUNASE veini aknalauale (väljas) :D Mingi pausi ajal läks Sirtc projektori ette ja sättis kõik teksti oma rindade peale ja siis mõtles, et kui äge oleks nii koolitusel olla :D Karta on, et just siis, kui ta seal poosetas, tuli mr Andreas uksest sisse ja kukkus irnuma :D
Lõuna ajal käisime kodus ja kohtusime mingi kutiga meie trepikojas ja see teretas meid. Ta oli mingi naaber meil, vist. Kas siin teretataksegi suvalisi ka või? Ja meie hotellis superteenindajad teretavad meid VÄHEMALT kolm korda päevas. Eestis oleks see ju imelik, aga siin on jummala okei. :S
Zoli ka jälle pervotses. Ta pidi varem ära minema ja siis tegi sellist niuniu-nägu, et ta üldsegi ei tahaks ja vaatas meile otsa. On perv, raisk!
Õhtusöögi ajal saime uue sõpsi omale. Mingi kutt, kellega me koos koristasime (ettekandja töö!) nv-l tööl olles. See istus kohe meie kõrvale ja hakkas nilbusi pilduma. Vahtis küünelakivärvi, muretses, miks me unised oleme ja pärast luges iga suutäit, mille omale püske pistsime. Kui ära hakkasime minema, siis pidime temast mööduma ja nägime, kuidas ta oma pead pööras, et meid vahtida SELJA TAGANT! Kurat me siis üldse oma nägu ehime, kui aint tagant vaadatakse :D
Olime juba söökla ukse juures, kui nägime meie haisukotist naabripoissi (JAAA, ta elab endiselt meie köögi diivanil ja haiseb isegi siis, kui rõduuks ja aknad lahti on) ja sellel oli vaja ka kohe „haaaai” öelda. Mingi kolmandat korda päevas :)
Siis läksime juba sidruniraksu ja võtsime seegi kord neli sidrunit, sest piibutupsi ostsime ka siit ja tahtsime ikka sidrunimahlaga piipu ka proovida :)
Peale õhtusööki pidime korraks koolitusele tagasi minema, aga mul oli julm uni ja jäin peaaegu magama seal. Andreas tegi siis sildi „DO NOT DISTURB! I AM DREAMING!” ja pani selle mu laua peale :D On ikka tegelinski!
Õhtul läksime oma lemmikkrüpse otsima linnapeale. Doritosed. Sellised mõnnad tex-mexid, mis on nii hästi maitsestatud ja maksavad samapalju kui BURGERKINGi burx – 1,2 euri ;)
Mõnes meie kodu lähedal asuvas poes oli hinnaks pandud kogunisti 2 euri, aga me polegi aru saanud, et mis värk on. Mida lähemal pood meile on, seda kallim see on, kuigi linna süda jääb hoopis teisele poole. Aga ühest meie lemmikust rannaäärsest poest (sealt samast, kus me omal emmikmahla ostame) saime sama hinnaga need. Võtsime mõlemad kohe kaks pakki! :D Tagasiteel koju avastasime, et taevas on niiii tumedad pilved, et kohe sajab üks korralik padukas maha.. aga ei.. me jõudsime ennem koju vist :D
Kolmapäev 30.04.08
Öösel magasin lõpphästi. See oli vist sellepärast, et me eile enne magama minekut American Pie`d vaatasime :D
Koolitusele ei olnud jälle peale meie ja BeddHa kedagi kohale tulnud ja niisiis vahtisime kuni lõunani niisama tühja ja kuulasime nalju.
Lõunasöök oli täna vapustav. Me ei saa kodus ka nii hästi vist süüa, kui siin. Magustoiduks oli täna mitu erinevat kooki-torti. Võtsin mina siis mingi valge asjandusega tordilõigu, mis nägi suht tavaline välja. Proovides sealgus, et seal on iirist ja banaani. Natukee rohkem mõeldes ja testides selgus, et see on see sama kook, mida me Siljaga Kloostri aidas söömas käime! Käige kanni ausalt, niiii heaaa! Tuli korraks Eesti tunne peale :)
Kui oma taldrikuid läksime ära viima, siis tuli jälle see meie uus sõber kutt, kellega nv-l koos töötasime ja täna oli kohe nii julge, et võttis minult ümbert kinni kui tervitas. Üü :)
Päeva teisel poolel jõime koolitusel mõnusat valget veini (GEWÜRTZTMINER) ja Andreas rääkis meile nalja USA suurtest asjadest.. et kudias popkorn on ka nii suur, et vahad selle äratassimiseks abilist. Küprose eks-peaminister armastavad ikka rääkis sellist nalja: Küproslane läheb USAsse apteeki ja ütleb apteekrile, et tema vajab kolme asja. Apteeker küsib: „ja palun, mis see esimene siis on?” . Küproslane vastab: „esiteks palun hambapastat”. Apteeker ulatab hambapasta ja see on meetri pikkune. Küproslane vaatab seda ja ütleb: „kullakene, ma olen 60aastane ja ei ela ka nii kaua, et seda pastat oma eluajaga ära kasutada!” ning küsib hambaharja ka. Jänkist apteeker ulatab veel suurema hambaharja. Küproslane vaatab ja mõtleb, et nüüd on aeg minna. Apteeker: „jah härra, ja mis oli Teie kolmas soov?” Küproslane: ”ah, ei midagi. Tahtsin raviküünlaid ka osta, aga ma ostan need siiski Küproselt..” :D
Õhtul helistas ema ka ja rääkis, kui soojad ilmad Eestis olnud olid ja et täna on volbripäev. Selliseid asju siin vabsee ei mäleta ju!
Neljapäev 01.05.08
Kuna tegemist oli meie viimase puhkusepäevaga, siis otsustasime randa minna. Ette rutates võin öelda, et olime rannas jällegi kõige ohtlikumal ajal: kella 12st kella 3ni :D
Enne seda aga ikka tasuta lõunasöök. JÄLLE oli see sama kook, mis eile. See iirise-banaani oma! Ma annaks kõik, et seda regulaarselt süüa saaks! Jookseb suu juba vett, jah? :P
Kuna niisama päevitamine on suht tüütu ja vesi tundus külm olevat, siis läksime silmapiiril napilt paistvaid kaljusid vaatama. Uskumatu, kõndisime mitmeid kilomeetreid maha ja nägime samasugused vaatepilte, nagu poes müüdavatel postkaartidel on! Nägime mitmeid väikeseid sisalikke ja ka ~25 cm-seid „sisalikke”. Täna ma igaljuhul magama ei julgeks jääda, sest äkki nad tulevad siia ja söövad mu ära! Ausalt, jummala jubedad olid.. ja kui KIIIRED!!
Igaljuhul nägime vaatepilte ja asju, mida enamik siin turistina olles tõenäoliselt iial ei näe. Metsik meri, meretaimed, kaljud, koopad kaljude sees, uuristused, mida vesi iga päevaga aina süvendab.. Tegelikult olin ma kindel, et selliseid asju ma näen AINULT filmides. Aga täna ma üllatusin tõsiselt!
Aga ülla ülla, me ei võtnud täna digikat kaasa ja kõik pildid jäidki tegemata :(
Kui oma rännakult tagasi olime tulnud, siis otsustasime end rannas ka veel korraks vette sulpsata. Ja siis kõndisime oma kompsudega mõned meetrid edasi ja otsustasime veeel ujuda. Ja veeeel! Lained olid nii hullud, et õnn oli, et me ära ei uppunud :D Aga seda naljakam oli vesiaeroobikat teha! :D
Eks me tegime ikka vees kisa ka ja ma tean oma käest, kui hästi see kõik randa kuulda on. Kui olime otsustanud end madalamasse vette liivaga koorima minna, siis möödusid meist just mingid kaks kutti, kaamera käes. Otsustasid siis nemad meist 3 meetrit kaugemale istuda ja meist pilte tegema hakata!! Algul oli küll naljakas, aga lõpuks hakkas päris hirm juba, et nad on pervid veits :D Kui lõpuks otsustasime veest välja tulla, siis kukkusid nood kutid meid veel pildistama, rätikuga ja ilma, bikiinidega ja riietega. Sirtcu avastas, et teiselpool meid olid veel mingid mustad kutid ka, kes telefon käes pildistasid.. MEID! Et siis mõlemal pool meid olid mingid pervid. Kui enne seda olime jsut vees rääkinud, et Küprosel on nii mõnna.. tegelt üldse puhkusereisidel, et keegi ei vaata Su nahavärvi ega Su kaalu või välimust, rannas võivad kõik käia. Mitte nagu meil Pärnus, kus tehakse JUSTi jaoks pilte ja pärast pannakse juurde kommentaarid, et kuidas see või too üldse JULGEB nii randa minna, kui kaaalub nii palju ja selliste riietega on. Nojah, kui meid pildistama hakati, siis naersime veel, et JUST on poisike selle kõrval, kui meid homme kuskile pornosaidile üles pannakse :D
Kogu selle aja olid meie juures kaks kutti päevitamas, kes kogu jama pealt nägid ja lihtsalt itsitasid ja VAHTISID. Raudselt olid eestlased. Need on sellised sitakotid mehed ju, et niisama vahivad ja midagi ette ei võta! Igaljuhul meie rannaskäik lõppes sellega, et panime läbimärgade bikiinide peale oma riided ja tulime tulema.
Kui kedagi huvitab, siis me elame endiselt pimeduses, sest sellisele lambile pirni leida on üsna keerukas ja teiseks.. me tahame teada, kas saame äkki tasuta selle, sest sellised asjad on suht kallid siin maal. Pealegi oli meie mr Bambos meile väga palju asju selle nv pärast sees ju ;)
Alkoholi tegemisest:
FERMETATION – pärm + suhkrut sisaldavad viljad. Käärimisel tekkiv kangeim alkohol on 18%ne. Et kangemat vägijooki saada, tuleb kogu kupatust destilleerida (kuumutda, tekib aur ja läheb ühest anumast teise.) Mida rohkem destilleerida (viina puhul ~3 korda), seda kangema ja puhtama kraami saab :)
Kui juba targutamiseks läks, siis kas teate, et kui Teil on töö, kui saate puhast vett juua ja sooja toitu süüa, saate sooja veega end pesta ja Teil on kodu, siis olete Te maailma rahvastikust selle 4% sees, kellel sellised luksused on. Uskumatu, mis?
Veel sain selgeks ühe toreda asja paadi näitel. Koolitaja joonistas paadi, mille tekil oli kaks inimest, kapten ja tema abiline ning 98 inimest, kes tegutsevad kapteni käsul. Keeravad paar kraadi sinna ja tänna. Kui kapten ütleb valesti, siis ka tüürimehed keeravad võssa. Samamoodi on ka meie elus kõik. 2% on see, kuidas Sa mõtled ja 98% on see, kuidas Sa talitad seda mõtet. Kui hommikul ärkad ja mõtled, et jubesitt on olla, siis 98% usub seda ja nii ongi. Õhtuks oled sootuks haige vms. Niisiis tuleb tsiteerida mr Andreas`t tema lemmikfraasiga:
EVERYTHING IS UP TO YOU!
Veel kuulsime juttu hiinlasest, kes tegeles kalapüügiga. Kord läks tema juurde mees, kes oli näljane ja palus ühte kala. Hiinlane ütles, et võib selle ühe kala anda, et kutt kõhu täis saaks, aga ta võib ta õpetada, kuidas kala püüda, et see näljaprobleem sootuks lahendada.
Suhtlemine koosneb teguritest nagu: kehakeel 58% , hääletoon 35% ja ainult 7% on sõnade all. Jällegi suhteliselt uskumatu minu jaoks. Kogu selle tarkuse olen omandanud Andreas Georgiou koolituselt Costumer Service - Waitress and Bartender.
Jah, tegelikult on ikka SITAKS kahju, et meil ainult üks koolitusepäev ees on ja siis me ei näe Andreas`t arvatavasti mitte kunagi. Ta on nii tark ja positiivne. Iga päev, iga tund, iga minut ma tunnen, kuidas Temast minusse tarkust voolab. Tema õpetlikud sõnad, ägedad ja lõbusad näited.. õeh. Oleks mul diktofon, siis oleksin need kaks nädalat Tema tegevusi lindistanud..
Ahjaa, palun rääkige, mis põnevat Eestis vahepeal juhtunud on. Mina tean vaid, et pronksöö oli rahulik ja et volbri ajal oli jälle see haige alksikeeluvärk, et peale 14st ei saanud jooksi :D Jumal tänatud, et meil iga kell 2 eurised koksid saadaval on (poes on kallis) :D
6. mai.
Päeva sündmus: lõhkusin piibu pitsi ära ja siin ei müüda varuosasid! Nüüd vaja palgapäva oodata, et uus piip osta.. (Y)
Vahepeal on liiga kiire olnud ja pole jõudnud bloksi kirjutada, sorri.
Saime uued korterikaaslased ja teame nüüd, et need tsurkad on kõik rumeenlased. Selle pervo ema elab ikka veel siin, a pervo ise kolis välja. Koos haisukotiga. Ahjaa.. saime teada, et naabripoisi nimi on Nico.. nagu Nemo, kes oli kalapoeg. Ja sellest kutsumegi teda Kalapojaks ja ta ema Emaks. Haisukoti nime me ikka veel ei tea ja ei tea me ka seda, kuhu ta kolis. Uued naabrid on siis.. imelikud.. rumeelnased ja räägivad AINULT rumeenia keelt. Isegi tööandja ütles, et vaata kui jama, kui inglise keelest (rääkimata siis kreeka) tuhkagi aru ei saa. Meiega räägivad ka tsikid (32 ja 27aastased .. ja nad rotivad tööjuurest nii palju asju.. hotellisussid ja domestos on alles algus.. külmkapis on nii palju asju, et pooled puuviljad juba mädanevad.. juustudest-vorstidest rääkimata :D) rumeenia keeles.. :D me räägime eesti keeles vastu :D
Ja kui ma ühel päeval julgesin Emale öelda, et rumeenia keel on vene keelega suht sarnane, oleks ma peksa saanud :D et rumeenlased vihkavat venelasi..
Ahjaa.. Kalapoeg on kõige vähem pervo üldse! Tundub isegi päris äge.. imelik on see, et ta tööjuures kunagi ei räägi minuga.. isegi kui me koos töötame.. ja peale lõunat muutub nii julgeks, et katsub säärt (!!!) ja ütleb iga kord „tsaaaaaaaau” nii kelmikalt.. ei tea jah, mis tal viga on.
Aga tööle hakkasime alles 3. mail ja paneme 8 päeva jutti ja siis saame ÜHE vaba päeva. Ja kaks päeva iisteri ajal töötasime ettekandjatena ka, muidu aint lebo ju ;)
Elu VÄGA kirev! Iga päev on uus probleem ja iga päev avastame selle toreda linna juures veeeel midagi ekstratoredat.
Vaade ühele poole maja katuselt:
Ja teisele poole:
Eile näiteks avastasime, et meie maja katusel on suurepärane vaade nii merele kui ka mägedele. Ja piipu on ikka värskes õhus sitaks ägedam tõmmata kui toas.. (täna siis lõhkusin piibu ära ja nüüd on see vaid kauge unistus, katusel piibu tegemine..)
Ja ükspäev avastasime linna teise turistide piirkonna, kus ka selle linna ainus 5 tärni hotell on ja seal räägitakse, et olevat ka wifi. Täna lähme vaatama..
Ahjaa pirni ostsime ka laelampi paar päeva tagasi. Polnudki nii kallis kui arvasime. Midagi sentidega.. aga nüüd on õhtuti koju jõudes vähemalt valgus.. mis sest, et see pirn haiseb nagu kalatööstus :S
Esimene päev tööl oli nõme, teine oli ka suht nõme.. nüüd, täna, neljas oli juba äge. Mõtlesin just, et sellepärast ei tulegi eesti igatsust et siin nii tore on! Ja kui töö läbi sai, siis hakati nussima meie töölepingutega.. ei teagi, mis edasi saab. Vist lähme uude kohta tööle :) ja siis ongi varsti juuni käes ja me pole ikkkkka veel oma esimest palka saanud! Rahanatukesed hakkavad juba lõppema vaikselt..
Mamiii!
Teie,
Maria (keegi ei suuda siin mu nime öelda.. Sirtc on Sirääääät ja mina Maria.. Eestisse tagasitulles olen oma nime juba unustanud :D)
Öösel absoluutselt magada ei saanud, sest kui meie korterikaaslased õhtul koju tulid, siis kukkusid aga pidutsema (sellepärast vist, et ükspäev me läpparist kõvasti mussi kuulasime :D kujutage nüüd ette, kui kõva mussi läppar suudab tekitada :D). Öösel ärkasin mitu korda üles, aga need ikka veel läbutasid. Ema ja poeg ja mingi meesterahva hääl oli veel.
(Tegelt ma magan siin üldse äärmiselt halvasti. Kuulen iga prõksu ja värki. Need naabrid meil ka ei hoia tagasi uste paugustamistega. Meie ja nende toa vahel on vannituba/wc ja seal nad käivad võidu vist.. Aga jah. Mitmeidmitmeid kordi öö jooksul ärkan üles.. ja mida hommiku poole, seda rohkem. Hetkel pole veel see magamatus tervisele käima hakanud, aga eks seda varsti näha ole, kui 6st vaja ärgata, et tööle minna ja nii..)
Hommikul ärgates ja mitte välja puhanud olekus kööki minnes nägime, et mingi kutt magas meil diivani peal..
Hommikul ärgates oli jälle kindel, et läheme peale lõunasööki randa, sest ilm oli imeline, kuigi mr Bambos ütles, et vihma sajab õhtul.. no et siis meil pole palav töötada.
Päike sillerdas taevas ja rand oli paksult kodanikke täis. Üks briti tsikk rääkis telefonis, et see koht siin on parim koht in the world. Meie selles muidugi nii kindlad polnud, sest täiuslikkusest oli puudu ju valge liiv! Sellest hoolimata läksime suplema. Lained olid nii kõrged, et oleks saanud vabalt surfata.. kuna meil selleks vajalik varustus puudus, siis otsustasime niisama lainetes hullata. Mõni laine oli nii suure jõuga, et oleks meid koguni ära uputanud. Nalja sai jälle rohkem kui rubla eest!
Rannast koju tulles nägime, et kellegi spordikottt/kohver oli meil köögis. Ja palju paari jalanõusid, mis haisesid nii kõvasti, et tuppa sisse tulles oleks pikali kukkunud.
Hiljem piibutades (köögis täidan piipu) tuli see haisukotist kutt end tutvustama ja minuga tutvuma. Nime jälle ei mäleta, mingi tsurka oli.
Aga meie pervost naabripoiss oli ka kohe nii elav (töö juures on ta ka eriline edvistaja, karjub ja värki koguaeg, aga kodus on vait kui sukk – ema käpa all vist) ja viskas kildu ja uuris, et miks ma ikka sigaretti ei suitseta ja et miks vessar ikka parem on. Jajah.
Päeva poole selgus, et me siiski ei või teksadega õhtul tööl olla.. saime mingid eriti rõvedad seelikud. Mida tund edasi, seda rohkem me kahetsesime, et me Bambose palvega nõustusime. Kuna olime nii palju wifit siit otsinud ja mitte ühtegi leidnud, mis ilma paroolita oleks ja töötaks ka, siis otsustasime peale nädalat siinveedetud aega netipunkti minna. Uskumatu, kui kiiresti aeg lendab, kui netis nii palju asju vaja teha on :D Sain Marise ja Kaisaga paar sõna räägitud (mina ei tea, miks Silkut ja minu teisi pereliikmeid siis msnis pole, kui ma netis käin :S) ja orksi pilte visatud. Orksis käies selgus muidugi palju huvitavaid uudiseid, mis eestis toimub ja nii :D
Netipunktist koju minnes jäi meie teele peaväljak, kus eriti palju ilutulestikku lasti. Ja tuletõrjeauto oli seal ja palju tossu.. Lähemale jõudes selgus, et neil on täna hoopis jaanipäev vist.. Keset linna oli eriti suur lõke tehtud ja kõik vahtisid oma (sära)küünalde, paugutajate ja muude viguritega ümber tule. Imelik.
Peale netitamist tahtsime mäkki külastada, aga selgus, et see on juba kinni pandud ja pidime olude sunnil BURGER KINGi külastama, sest me ei saanud terveks ööks tühjade kõhtudega tööle minna juu!! Olime burxidega poolel teel koju kui ma tundsin, et keegi sülitas näkku mulle. Sirtcule ka vist.. Ja ei läinudki kaua, kui avastasime, et see „sülg” oli hoopis vihm. ESIMENE :)
Vahepeal helistas Marina mulle. Küsis, et mis teen ja et kas rullitama lähme vä. Kahjuks ma pidin teda kurvastama teatega, et ma ei ela Eestis enam.. :D
Kodus viskasime oma rõvedad hilbud selga ja läksime tööle. Üritus oli siis mingitele tähtsatele hotelli tegelastele ja meie hotelliketi omaniku tuttavatele jne. Niisiis olid kõik kursis teenindusstandarditega ja meie koolitusel ainult irvitasime, sest olime kindlad, et meie seda tööd ei tee enam eales :D
Kell 23 alustasime, natuke voltisime salfakaid ja käisime kell 12 kirikus küünlaid süütamas. See oli seal julm. Kõikidel väikelastel (suurtel ka) olid küünlad käes ja ootasid Jeesust vist kiriku ees. (Kusjuures lõpuks ma ei saanud ikkagi aru, keda kõik ootasid õues..) Lastest möödusime nii, et hoidsime oma patse kinni, et meie sonkse ära ei põletataks.
Tagasi restosse minnes hakkas kogu triangel pihta: jooksime nagu segased 4 ringi, vahel ei teadnud, kas üldse suundki õige on. Veinid ja veed ja karastusjoogid baarist. Otsustasime lõpuks Sirtcuga köögikatadeks hakata ja sättisime neid rökaseid nõusid köögis. See töö on ikka ropp! Ennem töötaks sigalas kui siin..
Öösel, kui kõik koristatud oli ja resto hommikusöögiks valmis sai, saime veits süüa ja kolmest olime juba kodus. Aga see 4 tundi ettekandjana töötada.. õeh.. hullumaja! Aga enne kui koju läksime, ütles waitresside supervisor Maria, et see pole veel midagi.. võrreldes homsega!
Mõtlesime, et see ei ole võimalik..
Pühapäev 27.04.08
Hommikul 11 ajal ärkasin selle peale, et kirikukellad jälle hullult kaua kolisesid ja mingid trummid mängisid. Mitu tundi! See munadepüha on siin ikka eriti spets sündmus.
Olime sitaks kaua jooksnud seal jookide ja värkidega, kui kella vaadates avastasin, et ainult 20 minni on möödunud meie saabumisest :) ilus!
Üritasin end igal võimalikul viisil köögi unustada, nõusid poleerima või sättima, aga ikka ja jälle keegi leidis mu ja palus appi teenindama.
Pidin elus esimest korda veini serveerima ja ülllaülla, et see oli meie hotelli manager. Aga ma sain vist hakkama.. sest ta naine oli küll nii sõbralik ja naeratas sajaga :)
Aga see oli ka ainuke positiivne asi tänase päeva juures. Vahepeal tahtsin juba nutma hakata ja Eestisse tagasi minna. Seal polnud meil iial nii kole elu, kui siin viimased kaks päeva olnud on. Miks me küll nõustusime abistama. Ei tea.. Aga Sirtuga jõudsime järeldusele, et enne läheme me oma keha müüma, kui töötame kuskil ettekandjatena!!! :) Esimene töö on palju puhtam ju :D
Igaljuhul olime juba poole päeva peal veendunud, et see on meie esimene ja viimane vastutulemine Bambose palvetele. Ja samuti oli viimane kord töötada ettekandjana. Lõpuks virisesid seal kõik.. ka need uued tsikid, kes meiega koolitusel käivad ja alles alustasid seda nüri tööd.
Lõpuks saime ka meie süüa peaaegu kõiki neid toite, mida täna külalisedki sõid ja siis juba koju.. lõpuks! Aga enne seda nägime meiega ühel koolitusel käivat Zoli (kutt, kes oma katkiseid sokke eksponeerib ja auale topib ja niisama nõme on), kes oli eriti vaimustuses, kui meid ettekandjate riietusega nägi. Tegi mingeid haigeid ja ENDA meelest vaimukaid nalju, aga noh.. :D
Jah, oli küll sada korda hullem kui eilne üliõudne õhtu!
Kodus. Sirtcu magab JÄLLE – ta on unekott!! Koguaeg magab aint! Ja mina kuulan Sulo laule ja puhkan jalgu.. õuest kuuldub ikka veel trummipõrinat ja kirikukellasid.
Peaks tegema nüüd ühe piibu, siis ärkaks Sirtc ka üles ja värki :)
Õhtul tegime väikse mäkiringi jälle, sest meil on õhtusöök kell 5 ja õhtuks läheb juba kõht tühjaks. Ja kuna söök on siin gigakallis, siis 1 eurone juustuburx on asendamatu! :D Eestisse tagasitulles tuleme 5 korda suurematena :D Aga mis siis, vähemalt sai täisväärtuslikku elu elada ;)
Esmaspäev 28.04.08
Ootasime hommikul 26 minutit, et wcsse saada. Need tsurkad elavadki seal vist. Üks kõik mis ajal me ärkame, ikka on wc kinni. Päris vähe ajab närvi ju! Ja nende Ungari või Slovakkia (me pole veel aru saanud, mis rahvusest nad on) keel hakkab ka päris pinda käima juba.
Hommikul jätkus see kirikukellade värk. Juba kolmas päev! Küll on toredad ülestõusmispühad siin ikka :S
Käisime sidruniraksus jälle ja seekord sattusime nii hoogu, et varastasime kogunisti 4 sidrunit, sest avastasime e t tee oma poes ikka päris kallis ja sidrunivesi on odavam :D
Ja siis juba randa.. jälle. Teel sinna poole hakkas õudselt külm, täna oli veel eritii külm tuul! Saareelu on sellepärast jubemõnna, et alati on tuul ja palavust seetõttu vähem, aga tänane oli küll kohe eriti julm. Tibutagi oli seljas, kui randa läksime. Rannas liiva tuiskas hullult ja kõik kohad olid liiva täis. Jah, suu ja silmad ka! Isegi päikeseprilli alla tuiskas :D Rannas oleks täna jälle mehele saanud. Mingi kohalik päss tuli Sirtcuga mesijuttu ajama, samal ajal kui mina rätik näopeal päiekst võtsin ja irnusin :D Kutt küsis pärast veel minu käest ka üle, et kas me töötame või holideitame siin. Ütleme alati kõigile, et oleme puhkusel. Sest kskord ütlesin, mingi teisel päeval, ühele kutile, et me elame siin ja ta ütles kohe, et sel juhul ta ei käi meile pinda :D Jama ju. Tasuta joogikuponge tahaks ju ikkagi! :D Neid meil nädala ajaga ikka üsna palju kogunenud ;)
See meenus ka veel, et ükspäev olime netiotsingutel linna peal ja istusime suvalise äärekivipeal ja otsisime wifit kui üks auto peatus ja kutid küsisid, et ega me Limassoli ei lähe. Ütlesime, et ei ja nad küsisid, et äkki lähme siis nendega koos :D Ja kui jälle eitava vastuse said, siis uurisid, et kuhu poole see jääda võib :D Järgmise eitava vastuse järel sõitsid nad minema ja järgmine auto, mis 2 seki pärast tuli, peatus ja üks mees küsis, et miks ma ei naerata :D JA hakkas sebima hullult. Et ma ikka ta autosse läheks ja juttu räägiks.. kui eitava vastuse sai siis küsis, et kas ma kardan kidnappimist :D Igaljuhul kaua ta seal jutustas ja siis saatsime ta minema. Pärast muidugi kahetsesime.. Auto oli ju ilus (loe: tutikas S-klassi merss) ja mehel polnud ka viga. Nüüd siis teame, kuidas mehi leida – istume aga äärekivil Sirtcu roosa läppariga ja ootame :D
Sellest oleme ka õudselt tüdinud, et me mäe otsas elame. Alati peale toekat söögikorda või mäkis käimist on juba raske põrgukuumusega mäest üles ronida. Mis sest, et me elame peatänaval ja kõik on käe-jala juures.. aga ikkagi! :D
Ja meie ei tea noh.. Meie naabrid lähevad hommikul 7st tööle ja tulevad alles nõks enne 23e. Teevad vist hotellis sitaks ületunde, et rikkaks saada vms. See haisukott ka nüüd päevad läbi kadunud. Täna ta sai vist aru, et ta papud haisevad ja oli need rõdule visanud. Aga väike juustuving on ikka toas :S
(Tänaval nägime meie pervost kutti, ta käib mingite pauside ajal kodus, ja see jälle teretas ja värki.. ikka teine inimene kohe, kui ema läheduses pole.)
Kusjuures kuti ema rotib tööjuurest ikka sitaks asju! Terve vannituba (vanni ääred, wcpoti loputuskasti pealne, kraanikausi äärne, peeglilaud) on igasugu šampoone, palsameid ja värke täis. Küll Gucci ja küll Versace`i omi. Ja muidugi meie hotelli logoga seebid ja suhkrud ja värgid ka siin igal sammul näha :D Aga äge, vähemalt me ei pea neid asju ostma, mutt kõik rotib ise ja varustab meid! :D
Teisipäev 29.04.08
Hea muidugi, et Eestis muretsetakse selle üle, et ma siin liiga palju ei magaks. Maris helistas südaöösel ja tahtis lihtsalt mu häält kuulda, einoo tänks, et magada lased! :D
Algas taas koolitusnädal. Hommikul koolitusele minnes oleksime peaaegu ära külmunud. Vot tak, see mees seal rannas, kes ütles et homne päev tuleb ilusam, valetas. Jubeäge oleks küll, kui terve suvi olekski selline külm :D Me sulejopesid veel ei ostnud, aga plaanime küll :D
Päeva sõna: NOSTOS!
Andreas päris selle kohta, et kas võõras riigis olles hakkad rohkem oma Isamaad hindama. Vastus oli kõigil JAH! ;)
Koolitus ise oli äge, nagu alati. See päev kulus meil veini peale – „A Meal Without A Wine Is Like Day Without Rain.. in your countries” (originaalis „Day Without Sun”) ;). Päev otsa õppisime palju huvitavat veinidest. Andrease boss käis ka kontrollimas, kuidas ta koolitusi peab ja segas vahele koguaeg. Me Sirtcuga juba ootasime tema teisest sealoldud minutist saadik, millal ta ära läheb. Ma vihkan endiselt vanasid inimesi :S
Saime teada, mida tähendab prantsuse paradoks (mehed peaksid jooma päevas 2 ja naised ühe klaasi punast veini, et vähendada kuni 60% südamehaiguste riski) ja kuidas maitsta
veini (vaata värvi; vaata „veepiiskasid; nuusuta! Aga ÄRA LOKSUTA!; loksuta; nuusuta jälle.. on ju teine lõhn?; ja siis alles proovi. Punane vein vajab peale avamist paar tundi hingamiseks aega, nii et pole mõtet kohe jooma hakata. Valgega on nii, et mida noorem, seda parem. Valget tuleb hoida temperatuuril 6-12C ja punast toatemperetuuril st 16-18C. Selle peale meie kohe ütlesime, et Eestis on toas -5, mida teha :D Ja Põltsamaa Tetra pakendis olevaid veine mainisime ka.. ja nalja sai jälle kõvasti, aga selgus ka, et need kõlbavad vaid söögitegemiseks :) Saime ka teada, et nii punast kui ka valget veini tehakse ka tumedatest viinamarjadest. Kui neid puuvilja „nahkasid” kauem sees hoida, siis annavad need punase värvi ;)
Andreas rääkis, kuidas tal on kodus veinikapp, kuhu mahub 170 veinipudelit ja ta hoiab seal veine kuni 5aastani ja siis hakkab neid vanemaid jooma. Mõtlesime Sirtcuga, et peaks ka tegema nii ;) Ahjaa, Andreas lubas homseks tuua mingi eluhea dessertveini. ;)) Koolituse päeva lõpus muidugi maitsesime nii punast (MATARO) kui valget (XINISTER) kohalikku veini, aga minu veinilembus ei löönud ka siis lõkkele, niisiis viskasin peale maitsemist kõik veinid aknast alla :D Sirtc üritas ka pärast, aga viskas kõik PUNASE veini aknalauale (väljas) :D Mingi pausi ajal läks Sirtc projektori ette ja sättis kõik teksti oma rindade peale ja siis mõtles, et kui äge oleks nii koolitusel olla :D Karta on, et just siis, kui ta seal poosetas, tuli mr Andreas uksest sisse ja kukkus irnuma :D
Lõuna ajal käisime kodus ja kohtusime mingi kutiga meie trepikojas ja see teretas meid. Ta oli mingi naaber meil, vist. Kas siin teretataksegi suvalisi ka või? Ja meie hotellis superteenindajad teretavad meid VÄHEMALT kolm korda päevas. Eestis oleks see ju imelik, aga siin on jummala okei. :S
Zoli ka jälle pervotses. Ta pidi varem ära minema ja siis tegi sellist niuniu-nägu, et ta üldsegi ei tahaks ja vaatas meile otsa. On perv, raisk!
Õhtusöögi ajal saime uue sõpsi omale. Mingi kutt, kellega me koos koristasime (ettekandja töö!) nv-l tööl olles. See istus kohe meie kõrvale ja hakkas nilbusi pilduma. Vahtis küünelakivärvi, muretses, miks me unised oleme ja pärast luges iga suutäit, mille omale püske pistsime. Kui ära hakkasime minema, siis pidime temast mööduma ja nägime, kuidas ta oma pead pööras, et meid vahtida SELJA TAGANT! Kurat me siis üldse oma nägu ehime, kui aint tagant vaadatakse :D
Olime juba söökla ukse juures, kui nägime meie haisukotist naabripoissi (JAAA, ta elab endiselt meie köögi diivanil ja haiseb isegi siis, kui rõduuks ja aknad lahti on) ja sellel oli vaja ka kohe „haaaai” öelda. Mingi kolmandat korda päevas :)
Siis läksime juba sidruniraksu ja võtsime seegi kord neli sidrunit, sest piibutupsi ostsime ka siit ja tahtsime ikka sidrunimahlaga piipu ka proovida :)
Peale õhtusööki pidime korraks koolitusele tagasi minema, aga mul oli julm uni ja jäin peaaegu magama seal. Andreas tegi siis sildi „DO NOT DISTURB! I AM DREAMING!” ja pani selle mu laua peale :D On ikka tegelinski!
Õhtul läksime oma lemmikkrüpse otsima linnapeale. Doritosed. Sellised mõnnad tex-mexid, mis on nii hästi maitsestatud ja maksavad samapalju kui BURGERKINGi burx – 1,2 euri ;)
Mõnes meie kodu lähedal asuvas poes oli hinnaks pandud kogunisti 2 euri, aga me polegi aru saanud, et mis värk on. Mida lähemal pood meile on, seda kallim see on, kuigi linna süda jääb hoopis teisele poole. Aga ühest meie lemmikust rannaäärsest poest (sealt samast, kus me omal emmikmahla ostame) saime sama hinnaga need. Võtsime mõlemad kohe kaks pakki! :D Tagasiteel koju avastasime, et taevas on niiii tumedad pilved, et kohe sajab üks korralik padukas maha.. aga ei.. me jõudsime ennem koju vist :D
Kolmapäev 30.04.08
Öösel magasin lõpphästi. See oli vist sellepärast, et me eile enne magama minekut American Pie`d vaatasime :D
Koolitusele ei olnud jälle peale meie ja BeddHa kedagi kohale tulnud ja niisiis vahtisime kuni lõunani niisama tühja ja kuulasime nalju.
Lõunasöök oli täna vapustav. Me ei saa kodus ka nii hästi vist süüa, kui siin. Magustoiduks oli täna mitu erinevat kooki-torti. Võtsin mina siis mingi valge asjandusega tordilõigu, mis nägi suht tavaline välja. Proovides sealgus, et seal on iirist ja banaani. Natukee rohkem mõeldes ja testides selgus, et see on see sama kook, mida me Siljaga Kloostri aidas söömas käime! Käige kanni ausalt, niiii heaaa! Tuli korraks Eesti tunne peale :)
Kui oma taldrikuid läksime ära viima, siis tuli jälle see meie uus sõber kutt, kellega nv-l koos töötasime ja täna oli kohe nii julge, et võttis minult ümbert kinni kui tervitas. Üü :)
Päeva teisel poolel jõime koolitusel mõnusat valget veini (GEWÜRTZTMINER) ja Andreas rääkis meile nalja USA suurtest asjadest.. et kudias popkorn on ka nii suur, et vahad selle äratassimiseks abilist. Küprose eks-peaminister armastavad ikka rääkis sellist nalja: Küproslane läheb USAsse apteeki ja ütleb apteekrile, et tema vajab kolme asja. Apteeker küsib: „ja palun, mis see esimene siis on?” . Küproslane vastab: „esiteks palun hambapastat”. Apteeker ulatab hambapasta ja see on meetri pikkune. Küproslane vaatab seda ja ütleb: „kullakene, ma olen 60aastane ja ei ela ka nii kaua, et seda pastat oma eluajaga ära kasutada!” ning küsib hambaharja ka. Jänkist apteeker ulatab veel suurema hambaharja. Küproslane vaatab ja mõtleb, et nüüd on aeg minna. Apteeker: „jah härra, ja mis oli Teie kolmas soov?” Küproslane: ”ah, ei midagi. Tahtsin raviküünlaid ka osta, aga ma ostan need siiski Küproselt..” :D
Õhtul helistas ema ka ja rääkis, kui soojad ilmad Eestis olnud olid ja et täna on volbripäev. Selliseid asju siin vabsee ei mäleta ju!
Neljapäev 01.05.08
Kuna tegemist oli meie viimase puhkusepäevaga, siis otsustasime randa minna. Ette rutates võin öelda, et olime rannas jällegi kõige ohtlikumal ajal: kella 12st kella 3ni :D
Enne seda aga ikka tasuta lõunasöök. JÄLLE oli see sama kook, mis eile. See iirise-banaani oma! Ma annaks kõik, et seda regulaarselt süüa saaks! Jookseb suu juba vett, jah? :P
Kuna niisama päevitamine on suht tüütu ja vesi tundus külm olevat, siis läksime silmapiiril napilt paistvaid kaljusid vaatama. Uskumatu, kõndisime mitmeid kilomeetreid maha ja nägime samasugused vaatepilte, nagu poes müüdavatel postkaartidel on! Nägime mitmeid väikeseid sisalikke ja ka ~25 cm-seid „sisalikke”. Täna ma igaljuhul magama ei julgeks jääda, sest äkki nad tulevad siia ja söövad mu ära! Ausalt, jummala jubedad olid.. ja kui KIIIRED!!
Igaljuhul nägime vaatepilte ja asju, mida enamik siin turistina olles tõenäoliselt iial ei näe. Metsik meri, meretaimed, kaljud, koopad kaljude sees, uuristused, mida vesi iga päevaga aina süvendab.. Tegelikult olin ma kindel, et selliseid asju ma näen AINULT filmides. Aga täna ma üllatusin tõsiselt!
Aga ülla ülla, me ei võtnud täna digikat kaasa ja kõik pildid jäidki tegemata :(
Kui oma rännakult tagasi olime tulnud, siis otsustasime end rannas ka veel korraks vette sulpsata. Ja siis kõndisime oma kompsudega mõned meetrid edasi ja otsustasime veeel ujuda. Ja veeeel! Lained olid nii hullud, et õnn oli, et me ära ei uppunud :D Aga seda naljakam oli vesiaeroobikat teha! :D
Eks me tegime ikka vees kisa ka ja ma tean oma käest, kui hästi see kõik randa kuulda on. Kui olime otsustanud end madalamasse vette liivaga koorima minna, siis möödusid meist just mingid kaks kutti, kaamera käes. Otsustasid siis nemad meist 3 meetrit kaugemale istuda ja meist pilte tegema hakata!! Algul oli küll naljakas, aga lõpuks hakkas päris hirm juba, et nad on pervid veits :D Kui lõpuks otsustasime veest välja tulla, siis kukkusid nood kutid meid veel pildistama, rätikuga ja ilma, bikiinidega ja riietega. Sirtcu avastas, et teiselpool meid olid veel mingid mustad kutid ka, kes telefon käes pildistasid.. MEID! Et siis mõlemal pool meid olid mingid pervid. Kui enne seda olime jsut vees rääkinud, et Küprosel on nii mõnna.. tegelt üldse puhkusereisidel, et keegi ei vaata Su nahavärvi ega Su kaalu või välimust, rannas võivad kõik käia. Mitte nagu meil Pärnus, kus tehakse JUSTi jaoks pilte ja pärast pannakse juurde kommentaarid, et kuidas see või too üldse JULGEB nii randa minna, kui kaaalub nii palju ja selliste riietega on. Nojah, kui meid pildistama hakati, siis naersime veel, et JUST on poisike selle kõrval, kui meid homme kuskile pornosaidile üles pannakse :D
Kogu selle aja olid meie juures kaks kutti päevitamas, kes kogu jama pealt nägid ja lihtsalt itsitasid ja VAHTISID. Raudselt olid eestlased. Need on sellised sitakotid mehed ju, et niisama vahivad ja midagi ette ei võta! Igaljuhul meie rannaskäik lõppes sellega, et panime läbimärgade bikiinide peale oma riided ja tulime tulema.
Kui kedagi huvitab, siis me elame endiselt pimeduses, sest sellisele lambile pirni leida on üsna keerukas ja teiseks.. me tahame teada, kas saame äkki tasuta selle, sest sellised asjad on suht kallid siin maal. Pealegi oli meie mr Bambos meile väga palju asju selle nv pärast sees ju ;)
Alkoholi tegemisest:
FERMETATION – pärm + suhkrut sisaldavad viljad. Käärimisel tekkiv kangeim alkohol on 18%ne. Et kangemat vägijooki saada, tuleb kogu kupatust destilleerida (kuumutda, tekib aur ja läheb ühest anumast teise.) Mida rohkem destilleerida (viina puhul ~3 korda), seda kangema ja puhtama kraami saab :)
Kui juba targutamiseks läks, siis kas teate, et kui Teil on töö, kui saate puhast vett juua ja sooja toitu süüa, saate sooja veega end pesta ja Teil on kodu, siis olete Te maailma rahvastikust selle 4% sees, kellel sellised luksused on. Uskumatu, mis?
Veel sain selgeks ühe toreda asja paadi näitel. Koolitaja joonistas paadi, mille tekil oli kaks inimest, kapten ja tema abiline ning 98 inimest, kes tegutsevad kapteni käsul. Keeravad paar kraadi sinna ja tänna. Kui kapten ütleb valesti, siis ka tüürimehed keeravad võssa. Samamoodi on ka meie elus kõik. 2% on see, kuidas Sa mõtled ja 98% on see, kuidas Sa talitad seda mõtet. Kui hommikul ärkad ja mõtled, et jubesitt on olla, siis 98% usub seda ja nii ongi. Õhtuks oled sootuks haige vms. Niisiis tuleb tsiteerida mr Andreas`t tema lemmikfraasiga:
EVERYTHING IS UP TO YOU!
Veel kuulsime juttu hiinlasest, kes tegeles kalapüügiga. Kord läks tema juurde mees, kes oli näljane ja palus ühte kala. Hiinlane ütles, et võib selle ühe kala anda, et kutt kõhu täis saaks, aga ta võib ta õpetada, kuidas kala püüda, et see näljaprobleem sootuks lahendada.
Suhtlemine koosneb teguritest nagu: kehakeel 58% , hääletoon 35% ja ainult 7% on sõnade all. Jällegi suhteliselt uskumatu minu jaoks. Kogu selle tarkuse olen omandanud Andreas Georgiou koolituselt Costumer Service - Waitress and Bartender.
Jah, tegelikult on ikka SITAKS kahju, et meil ainult üks koolitusepäev ees on ja siis me ei näe Andreas`t arvatavasti mitte kunagi. Ta on nii tark ja positiivne. Iga päev, iga tund, iga minut ma tunnen, kuidas Temast minusse tarkust voolab. Tema õpetlikud sõnad, ägedad ja lõbusad näited.. õeh. Oleks mul diktofon, siis oleksin need kaks nädalat Tema tegevusi lindistanud..
Ahjaa, palun rääkige, mis põnevat Eestis vahepeal juhtunud on. Mina tean vaid, et pronksöö oli rahulik ja et volbri ajal oli jälle see haige alksikeeluvärk, et peale 14st ei saanud jooksi :D Jumal tänatud, et meil iga kell 2 eurised koksid saadaval on (poes on kallis) :D
6. mai.
Päeva sündmus: lõhkusin piibu pitsi ära ja siin ei müüda varuosasid! Nüüd vaja palgapäva oodata, et uus piip osta.. (Y)
Vahepeal on liiga kiire olnud ja pole jõudnud bloksi kirjutada, sorri.
Saime uued korterikaaslased ja teame nüüd, et need tsurkad on kõik rumeenlased. Selle pervo ema elab ikka veel siin, a pervo ise kolis välja. Koos haisukotiga. Ahjaa.. saime teada, et naabripoisi nimi on Nico.. nagu Nemo, kes oli kalapoeg. Ja sellest kutsumegi teda Kalapojaks ja ta ema Emaks. Haisukoti nime me ikka veel ei tea ja ei tea me ka seda, kuhu ta kolis. Uued naabrid on siis.. imelikud.. rumeelnased ja räägivad AINULT rumeenia keelt. Isegi tööandja ütles, et vaata kui jama, kui inglise keelest (rääkimata siis kreeka) tuhkagi aru ei saa. Meiega räägivad ka tsikid (32 ja 27aastased .. ja nad rotivad tööjuurest nii palju asju.. hotellisussid ja domestos on alles algus.. külmkapis on nii palju asju, et pooled puuviljad juba mädanevad.. juustudest-vorstidest rääkimata :D) rumeenia keeles.. :D me räägime eesti keeles vastu :D
Ja kui ma ühel päeval julgesin Emale öelda, et rumeenia keel on vene keelega suht sarnane, oleks ma peksa saanud :D et rumeenlased vihkavat venelasi..
Ahjaa.. Kalapoeg on kõige vähem pervo üldse! Tundub isegi päris äge.. imelik on see, et ta tööjuures kunagi ei räägi minuga.. isegi kui me koos töötame.. ja peale lõunat muutub nii julgeks, et katsub säärt (!!!) ja ütleb iga kord „tsaaaaaaaau” nii kelmikalt.. ei tea jah, mis tal viga on.
Aga tööle hakkasime alles 3. mail ja paneme 8 päeva jutti ja siis saame ÜHE vaba päeva. Ja kaks päeva iisteri ajal töötasime ettekandjatena ka, muidu aint lebo ju ;)
Elu VÄGA kirev! Iga päev on uus probleem ja iga päev avastame selle toreda linna juures veeeel midagi ekstratoredat.
Vaade ühele poole maja katuselt:
Ja teisele poole:
Eile näiteks avastasime, et meie maja katusel on suurepärane vaade nii merele kui ka mägedele. Ja piipu on ikka värskes õhus sitaks ägedam tõmmata kui toas.. (täna siis lõhkusin piibu ära ja nüüd on see vaid kauge unistus, katusel piibu tegemine..)
Ja ükspäev avastasime linna teise turistide piirkonna, kus ka selle linna ainus 5 tärni hotell on ja seal räägitakse, et olevat ka wifi. Täna lähme vaatama..
Ahjaa pirni ostsime ka laelampi paar päeva tagasi. Polnudki nii kallis kui arvasime. Midagi sentidega.. aga nüüd on õhtuti koju jõudes vähemalt valgus.. mis sest, et see pirn haiseb nagu kalatööstus :S
Esimene päev tööl oli nõme, teine oli ka suht nõme.. nüüd, täna, neljas oli juba äge. Mõtlesin just, et sellepärast ei tulegi eesti igatsust et siin nii tore on! Ja kui töö läbi sai, siis hakati nussima meie töölepingutega.. ei teagi, mis edasi saab. Vist lähme uude kohta tööle :) ja siis ongi varsti juuni käes ja me pole ikkkkka veel oma esimest palka saanud! Rahanatukesed hakkavad juba lõppema vaikselt..
Mamiii!
Teie,
Maria (keegi ei suuda siin mu nime öelda.. Sirtc on Sirääääät ja mina Maria.. Eestisse tagasitulles olen oma nime juba unustanud :D)
Lahedad seiklused teil seal ;) Keep going! ;)